Millisele majale milline korsten?

Korsten tundub maja ehitamisel või mahuka renoveerimistöö ettevõtmisel tähtsusetu pisiasi, ent küttesüsteemi osana on sel siiski oluline roll, et maja oleks hiljem hea sisekliimaga ning hästi köetav. Korsten valitakse alati vastavalt kütteseadmele, mitte vastupidi. Seepärast tasub enne otsustamist pöörata tähelepanu järgmistele punktidele.

Korstna töötingimused – kuivad või märjad?

Niiske keskkond tekib korstnas näiteks keskküttekatelde ja veesärgiga kütteseadmetega, kus suitsu temperatuur jääb reeglina alla 150 kraadi ning tekib kondensaatvesi, mis kokkupuutel põlemisjääkidega muutub happeliseks. Sellised kütteseadmed eeldavad happekindlast materjalist moodulkorstent, mis on tehtud keraamikast või 316L märgisega metallist. Ebasobiv valik märga suitsukeskkonda on aga tellistest laotud korsten, mis ei pea kinni põlemisel eralduvat niiskust ning mille happeline kondensaatvesi võib juba ühe kütteperioodiga läbi söövitada.

Milline on põlemisel eralduva suitsu temperatuur?

Korstna temperatuuriklass ning teised omadused peavad sobima kütteseadmega – vastasel juhul võib ülekuumenenud korsten tekitada tulekahju. Näiteks Schiedeli laavakivist moodulkorsten Isokern sobib kuivadesse töötingimustesse, kus suitsu temperatuur on 150 – 600 kraadi. Samas Schiedeli keraamilise sisuga Rondo Plus sobib lisaks kõrgetele temperatuuridele ka 150 kraadist allapoole jäävasse märga suitsukeskkonda, mida tekitavad õli- ja gaasikatlad. Eraldi tuleb tähelepanu pöörata saunakerise külge ühendatavale korstnale, mille temperatuuriklass peab olema T600. See on olemas kõigil Eestis müüdavatel Schiedeli toodetel.

Kas kasutatakse tahket või vedelat küttematerjali?

Tahke kütte põletamine eeldab paremat tõmmet ning selle käigus eraldub rohkem tahma. See nõuab lihtsasti puhastatavaid korstent, millel on sileda sisepinnaga ümarad lõõrid, kuhu tahmal on keerulisem koguneda. Parim valik on siin moodulkorsten, mille ümar sisepind on võrreldes telliskorstnaga alati siledam (puuduvad vuugid ja nurgad, kuhu tahm kinnitub). Tänapäevaste moodulkorstnate sisetorud soojenevad kiiresti ja seetõttu on ka tõmme alati parem kui telliskorstnatel, mis vajavad oma massiivsuse tõttu n-ö. ülessoojenemist.

Milline on valitud kütteseadme jaoks õige suitsulõõri läbimõõt ning mitu kütteseadet korstnasse ühendatakse?

Suitsulõõri nõutava läbimõõdu leiab kütteseadme paigaldusjuhendist, pottsepa laotud ahju, kamina või pliidi puhul ütleb selle mõõdu meister ise. Üldjuhul peaks igal küttekoldel olema eraldi lõõr. Erandina võib ühte suitsulõõri ühendada kuni kaks samal korrusel ja sama küttega seadet, mille suitsutemperatuur on kuni 400 kraadi ning korstnaühenduste kõrguste vahe vähemalt 60 cm. Eri korrustel paiknevate kütteseadmete samasse lõõri liitmine on tuleohutuse seisukohalt keelatud. Kui korstnasse on vaja ehitada mitu suitsulõõri eri kütteseadmetele ning lisakanal ventilatsiooniks või õhu sissetõmbeks küttekoldesse, sobib hästi Schiedeli Rondo Plus korstnasüsteem, millel on lai valik erinevaid plokikombinatsioone ja lõõriläbimõõte.

Kuhu korsten majas tuleb ning kas see ehitatakse hoonesse sisse või hoonest välja?

Korsten tuleb teha võimalikult vertikaalne ning üldjuhul valida lühim ja sirgeim tee küttekoldest suitsu väljajuhtimiseks. Kui see võimalik ei ole, kasutatakse horisontaalseid ühenduslõõre ehk slepesid, mis ei tohi tõmbe tagamiseks olla pikemad kui korsten ise. Vahel on aga korstna ehitamisel vaja teha kõrvalepõikeid sarikatest või vahelae taladest. Sellisel juhul on lahenduseks metallkorsten, mida saab tänu spetsiaalsetele põlvedele ehitada kaldenurgaga, mis plokk-korstende puhul pole võimalik. Schiedeli isoleeritud metallmoodulkorstnaid ICS ja Permeeter saab tänu kergele kaalule kinnitada põrandale, kütteseadme peale ning isegi seinale või lakke ning nende toodete juurde pakutakse väga palju erinevaid lisatarvikuid.

Milline tuleb korstna viimistlus?

Plokk-korstent saab kergesti üle krohvida, metallkorstent aga lasta juba müüjal värvida soovitud tooni. Seejuures saab moodulid teha eri värvi – näiteks korstna ruumisisene osa sisekujundusega sobivasse tooni, katusepealne osa aga katusematerjaliga sama värvi.  Kindlasti tuleb korstna katusepealset otsa kaitsta vihmamütsiga ning jälgida, et lumi ja tuul ei kahjustaks korstent. Seetõttu on soovitav katta korstnapits pleki, õhukeste kiviplaatidega või krohviga. Lisaks on moodulkorstendele võimalik laduda ümber ka tellispits, et katusel paistaks traditsiooniline telliskorsten. Süttimisvõimelise katusematerjali korral on kohustuslik ka sädemepüüdja.

Kas valitud korsten on tuleohutu?

Erinevalt telliskorstendest on tänapäevased moodulkorstnad välja töötatud tootestandardi järgi ja igakülgselt testitud. Näiteks Schiedeli moodulkorstnad on tänu 70 aasta pikkusele arendustööle valmistatud materjalidest, mille tuleoht on viidud miinimumini. Kõik Schiedeli korstnad omavad nõuetele vastavust tõendavat CE-märgistust ning neid on testitud ekstreemsetes tingimustes, näiteks kuuetunnise kõrgel temperatuuril kütmise ning tahmapõlengu tekitamisega korstnas. Seevastu telliskorstnal puuduvad tootestandardid ja seetõttu pole see korstnatüüp läbinud ametlikke tuleohutuskatseid sõltumatutes laborites.

Korstna valikul tuleks kindlasti konsulteerida spetsialistiga, kes aitab majaomaniku soovide ja hoone eripärade alusel leida kõige sobivama ja ühtlasi ka tuleohutu lahenduse. Schiedelil on praktiliselt kõigile kütteseadmetele sobilikke korstnalahendusi, mis arvestavad erineva küttematerjali, põlemisel eralduva suitsu temperatuuri, korrosiooni- ja happekindluse, lõõri nõutava läbimõõdu, kütteseadmete arvu ning ühendusvõimaluste eripäradega.

Soovid täpsustavat infot, võta meiega ühendust helistades telefonil 6 275 560 või kirjuta katus@monier.ee.

Tutvu Schiedeli tootevalikuga >>>