Pikemalt loe moodulkorstende omadustest ja eelistest Schiedeli blogist, aga lühidalt välja tuues on need sellised:

• Tänapäevased moodulkorstnad on välja töötatud vastavalt tootestandardile ning nad on igakülgselt testitud (nt erinevalt telliskorstnast, mis laotakse kohapeal ja mida seetõttu pole võimalik testida).
• Moodulkorstnad vastavad aasta-aastalt karmistuvatele tuleohutusnõuetele.
• Moodulkorstende väljatöötamisel ja tootmisel arvestatakse erinevatest kütteseadmetest lähtuvate tingimustega ja nad on kohandatud selleks, et nad sobiksid kaasaegsetele kütteseadmetele kõige paremini.
• Moodulkorsten on kergema kaaluga, stabiilsem, võtab vähem ruumi ja seda on lihtne paigaldada ja seega on ka paigaldamiseks kuluv ajakulu väiksem.
• Moodulkorstna ümar sisetoru tagab parema tõmbe kui kandilise suitsulõõriga korsten.
• Moodulkorstnad on tuleohutumad ja nad suudavad üle elada isegi tahmapõlengu (plokk-korstnad ka korduvalt).
• Moodulkorstent on lihtne puhastada.

Isokerni ja Rondo Plusi põhiline erinevus on see, et nende suitsulõõrid on tehtud erinevast materjalist – Isokernil laavakivist, Rondo Plusil aga keraamikast.
Isokern ehk laavakivi korsten sobib ainult kõrgetele temperatuuridele ja kuivadele töötingimustele. Seega sobib Isokern kõikidele puiduküttega kütteseadmetele.

Rondo Plus ehk keraamilise sisuga korsten sobib aga nii kõrgetele kui madalale temperatuuridele ja nii märgadele kui kuivadele töötingimustele.  Seega sobib RondoPlus lisaks puiduküttele ka õli- ja gaasi keskküttekateldele (v.a gaasi kondensatsioonikateldele).
Kui võrrelda nende kahe korstnatüübi hinnataset, siis on Isokern soodsam valik.

Korstnad kvalifitseeritakse temperatuuri- ja rõhuklassi, kondensaadi-, korrosiooni- ja tahmapõlengukindluse ning kauguse järgi põlevmaterjalidest. Lähtuvalt nendest omadustest koosnebki korstende tähistus ehk CE-märgis, mis peab vastama standardile EVS-EN 1443, mis omakorda määrab miinimunõuded korstnasüsteemidele ning nende miinimumnõuetele vastavuse testimise meetodid.

Kuidas CE-märgistust lugeda?

Näiteks, kui korstna tähis on EN 1856-1:2005 T600 N1 W V2 L50050 G25, siis:

• EN 1856-1:2005 – vastava standardi number
• T – temperatuuriklass ( 200, 400, 600°C)
• N1 – rõhuklass (variandid: N1, P1, P2, H1, H2)
• N1 – alarõhukorstnad
• P1 ja P2 – ülerõhukorstnad
• H1 ja H2 – kõrgülerõhukorstnad
• W/D – kondensaadikindluse klass (D tähistab kuivades ja W märgades tingimustes töötavaid korstnaid)
• V2 – korrosioonikindluse klass, mis näitab ära võimalikud kütusetüübid  (variandid: 1/V1, 2/V2, 3/V3)
• 1 või V1 – gaasiküte
• 2 või V2 – gaasi- ja õliküte, puit lahtistes tulekolletes
• 3 või V3 – gaasi- ja õliküte, puit suletud ahjudes, kivisüsi ja turvas
• L50050 – sisetoru materjali spetsifikatsioon ( L – sisetoru, 50 – 316L, 050- 0,5 mm)
• G25 – tahmapõlengukindluse klass G (testitud ehk tahmapõlemiskindel) või O (testimata, märgades töötingimustes) ja 25 märgib ära korstna välisseina minimaalse kauguse põlevmaterjalist millimeetrites ( metallkorstende puhul võimalik minimaalseim, tuleb järgida tootjapoolseid paigaldusjuhendeid vastavalt olukorrale), et tagada tuleohutus.

Pärast tellimuse kinnitamist kulub kauba pakkimiseks laos 2 päeva, millele lisandub veel 2 päeva transpordifirma poolt kauba kohaleveoks.
Soovi korral transpordime kõik materjalid ja lisatarvikud Schiedeli transpordi hinnakirja alusel kliendi poolt soovitud asukohta. Kaup saabub kliendini suurema veoautoga, millel on tagaluuktõstuk. Saadetise vastuvõtmiseks peab olema tagatud nii juurdepääs kui ka ettevalmistatud pind (stabiilne kõva pind, kuhu saab katusekivide alused tõmmata, kuna alused on üsna rasked). Tagaluuktõstukiga tõstetakse korsten maapinnale.
Kindlasti peaks olema objektil keegi, kes võtab kauba vastu ja kontrollib, et kõik oleks terve ja saatelehel olevad kaubad olemas.

Kütteseadmetele, mille väljundgaaside temperatuur on üle 400°C (saunakerised jms), nähakse alati ette eraldi lõõr. Seega – üldjuhul võib ühte lõõri panna ühe kütteseadme.
Kuni kaks sama kütusega toimivat kütteseadet võib ühendada korraga ühte suitsulõõri juhul, kui nad paiknevad samal korrusel või majandusruumis, kui nende seadmete suitsugaaside temperatuur jääb alla 400 °C ja kui on arvestatud mõlema kütteseadme samaaegse kasutamisega.
Sellise lahenduse puhul peab paigaldama siibri mitte korstnale, vaid kütteseadme ühendusele ja kütteseadmete ühenduste omavaheline kaugus peab olema vähemalt 0,6 m.

Seadus näeb ette, et kõik kütteseadmed, mille suitsugaaside väljundtemperatuur on üle 400 °C vajavad eraldi lõõri. Saunakeriste väljundgaaside temperatuur on üldjuhul üle 400 °C. See on Päästeameti nõue, mis tuleneb tuleohutusnõuetest ja on mõeldud selleks, et oleks tagatud piisav tuleohutus.
Kui kerise tootjal on vastav tunnistus, et temperatuurid jäävad alla 400 °C, siis võib ühendada ühte lõõri teise kütteseadmega, kuid ohutust esiplaanile seades on saunakeriste puhul mõistlik arvestada ikkagi T600 temperatuuriklassiga.

Vihmamüts kaitseb nii korstent (aga eriti just tema katusepealset osa), hoides seda nii veekahjustuste kui ka lagunemise eest.

Ei tohi. Korstna ehitamisel tohib kasutada ainult tootja poolt ette nähtud segusid. See on ka garantii kehtimise aluseks.
Iga korstnakomplektiga on spetsiaalne tulekindel liimsegu ka kaasas ja selle kogus on arvestatud vastavalt korstnaploki tüübile ja kõrgusele.

Korsten peab olema eraldiseisev süsteem ja seda ei tohi muude konstruktsioonidega siduda (vahe peaks olema min 2 – 10 mm), kuna soojuspaisumise tõttu tekib korstnal  üles-alla liikumine ja selle tõttu võivad nii korsten kui seda ümbritsevad konstruktsioonid kahjustada saada.

See sõltub katuse kujust, kaldest, katusekattematerjalist ja korstna asukohast katusel, mis tähendab, et iga korstna puhul on see erinev. Õige kõrguse väljaarvutamine kuulub professionaalse paigaldaja kompetentsi ja kui paigaldab näiteks majaomanik ise, peab ta end vastavate nõuetega kurssi viima.

See, kuidas korstna kõrgust  arvutada, on määratud Tuleohutusstandardiga (EVS 812-3 “Ehitiste tuleohutus”. Osa 3: Küttesüsteemid).
Lisainfot korstna kõrguse arvutamise kohta saab lugeda siit. Vajadusel saab sellekohast nõu küsida nõu ka Schiedeli ekspertidelt.

Schiedeli liimsegude kasutamisel normaaltingimustes on nõutav minimaalne välistemperatuur +5 °C. Juhul kui paigaldus toimub miinuskraadide juures, tuleb tingimata kasutada tsementsegudele mõeldud külmalisandit.
Rondo Plus tulekindla keraamilise segu ning liimtihendusmassi Rapidi kasutamine alla +5 °C pole soovitatav, sest kuigi külmumine neid segusid ei kahjusta, toimub nende kivinemine alles plusskraadide juures.

Külmalisandit segatakse korstna paigaldusel segu hulka juhul, kui paigaldamine toimub miinuskraadidega. See aeglustab segu kivinemist, takistades seejuures ka külmumist. Külmalisand võimaldab betoneerimist isegi kuni temperatuurini -10 °C.

Isokerni (laavakivikorstna) liimsegu puhul võib, kuid nt Rondo Plusi (keraamiline korsten) keraamilise sisetoru liimiseks kasutatavate liimsegude puhul seda ei kasutata.

Eramaja omanik võib ise korstent paigaldada, kuid kindlasti tuleb jälgida tootjapoolseid juhiseid ning kehtivaid tuleohutusnorme. Kui aga kasutada paigaldajat, peab sellel isikul olema kutsetunnistus. See annab talle õiguse peale tööde teostamist anda ka vastav dokumentatsioon kliendile.

Korstnapühkimine on vajalik selleks, et tagada küttesüsteemi korrashoid ning vältimaks tulekahjusid (tahmapõlenguid). Tuleohutusseadus näeb ette, et kutsetunnistusega korstnapühkija peab kortermajade puhul korstna üle vaatama igal aastal, eramajade puhul iga 5 aasta tagant. Vahepealsel ajal võib omanik seda teha ise. Seaduse järgi peab korstnapühkimise sagedus olema piisavalt tihe selleks, et vältida tahmapõlengu teket korstnas (rusikareegel on see, et vähemalt korra küttehooaja jooksul). Oma kütteseadmed (ahjud, pliidid, kaminad, korstnad ja katlad) tuleks korstnapühkijal lasta üle kontrollida enne iga kütteperioodi algust, sest hooldamata kütteseadmetest võivad alguse saada tulekahjud. Seetõttu ei tasu korstnapühkija kutsumisega viimase hetkeni viivitada.

Korstnapühkija peaks lisaks korstna puhastamisele vaatama ka seda, kas korstnasse on tekkinud pragusid, kui kulunud on vuugid, ega kuskilt sisse ei aja, et korsten poleks pigitunud, et tahmaluugid oleks kindlalt kinni, kas on ehk toimunud tahmapõleng jms. Kõik see on oluline info, mis aitab otsustada korstna ja kütteseadme renoveerimise või uuendamise vajaduse üle. Korstnapühkija peab pärast korstna puhastamist väljastama küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti.
Tõsiselt tasuks võtta ka korstnapühkija nõuandeid õigeks kütmiseks. Sageli tahavad inimesed kaminas põletada prügi ning kütta „ökonoomsemalt“ ehk poolkinnise siibriga. See on aga korstna surm, kuna vale küttematerjal ning vähene õhu juurdevool on põhilised korstna pigitumise põhjustajad.

Korstnapühkijate kontaktid ning muud kasulikku lugemist õige kütmise kohta leiate Korstnapühkijate Koja kodulehelt. Tuleohutusalane info on kättesaadav ka Päästeameti kodulehel.

Metallkorstnaid võib puhastada ainut plastikmaterjalist harjaga. Metallhari võib kahjustada roostevaba korstna sisepinda ja see võib roostetama minna. Teistel juhtudel võib kasutada ka metallist harja. Keraamilise korstna (Rond Plusi) puhul peab harja raskuselemendiga ettevaatlik olema, et see keraamikat ei kahjustaks.